magistritöö kirjutamise esimene samm…

…on loomulikult tutvuda olemasolevatega. Laadisin kausta LUGEDA 14 magistritööd ning kaks doktoritööd. Pidin vägisi meeles hoidma soovitust – tee valik, kõike lugeda pole võimalik… Teades, et iga loetu kinnitab või lükkab ümber midagi meie maailmavaates, siis tundub vajalik pigem rohkem, kui vähe lugeda. Tundsin väga puudust märksõnadest, mis oleks esimest valikut lihtsamaks teinud.

Minu huvi? On öeldud, et virtuaalne õpikeskkond ei garanteeri pedagoogilist efekti, seda teevad disainerid… Suundumus, et kaovad professionaalidest koosnevad õppekirjastused, teeb mindki ärevaks (kinnituseks nt hiljuti loetud Laatua! Oppimateriaalit muuttuvassa tietoympäristössä). On mitmeid põhjuseid, miks näen suuremat kasu pigem nn tsentraliseeritud õppekirjanduse mitte õpetajate loodud õppematerjalide kasutamises (kuigi oma tähendust näen neis mõlemais):

  • Kirjastustel lasub suurem pedagoogiline vastutus avaldatud sisu eest. Metoodiliselt ja didaktiliselt hästi läbi mõeldud õpitervikud on oluliseks toeks just alustavatele õpetajatele (keda Eestis väga tööle oodatakse).
  • Kirjastused lähtuvad teadmuspõhisusest. Eriti toiduõpetuses on täheldada argimõtlemist, nn oma tõe väljakujundamist sotsiaalmeedia toel, mis võivad minna vastuollu teaduslike põhimõtetega. Kirjastuste kohustuseks on  hoida õpisisu aktuaalse ja usaldusväärsena
  • Tasuta asju pole olemas. Liberaalse maailmavaate (mida kindlasti toetan) pahupoolena näen suurt pimedat vabavara usku. Digitaliseerimise argumendina nähakse lihtsust ja ressursside kokkuhoidu, kuid mitmed allikad (ibid.) viitavad pigem vastupidisele. Põhimõtteliselt on olemasolev, vähestest teadmistest ja oskustest  tingitud vabavara õpetajate jaoks kasutu ning pigem servereid koormav õpivara (kas keegi on valmis otsa vaatama keskkonnamõjudele mida pidev infomaht meilt eeldab?)

Seminariülesande täitsin nelja loetud töö kohta. Nende analüüsi pikem versioon (loengust saadud suuniste järgi) on laetud siia (sest tekstirohkus pole blogiformaat). Kopeerisin sellesse ka mulle huvipakkuvad infoallikad.

Lühiversioon, mille enda huvidest lähtuvalt koostasin, sai järgmine:

Anne-Mai Saar, 2018. E-ülesannete kasutamine õppeprotsessis: õpetajate hoiakud ja vajadused. Juhendaja: Triinu Jesmin

Sain teada, et õpetajatel on RÕKi digipädevuste kujundamise ootuses valmidus ja positiivne hoiak ja e-ülesannete ja e-õppevahendite kasutamiseks. Nende ootuseks on kasutajasõbralikkus ning funktsionaalsus, sealhulgas õppekavapõhisus. Märkimisväärne on ka tõdemus, et õpetajate head e-õppevara kogemused toetavad ka edasist IKT vahendite kasutamist õppeprotsessis. Magister on Innove e-hindamise peaspetsialist, mille vastutusalas on Eesti koolide õppetegevuse hindamine ja eesmärgikohasuse analüüs. Kokkuvõttes oli magistritöö õppekirjanduse loojale kasulik lugemine, sisu oli hästi struktureeritud ning uurimismeetodid inspireerivad.

Tegemist oli ülevaateuuringuga. Veebipõhine küsitlus ning andmeid analüüsiti nii kvantitatiivsete (uurimistulemuste analüüs) kui ka kvalitatiivsete (sisuanalüüs) meetoditega.

Margit Sondberg, 2018. Digitaalsete õppematerjalide koostamine käsitöötehnikate õpetamiseks. Juhendaja: Hans Põldoja

Käsitöö ja kodundus on tehnoloogia valdkonna interdistsiplinaarsed õppeained, mille metoodikates võib leida olulist ühisosa. Õpe põhineb paljuski praktilistel tegevustel ning juhendamisel, milles hästi disainitud digitaalsed õppevahendid võivad pakkuda olulist tuge õpetajale ja õppijale. Autor töötas välja e-õppematerjali (mis minu ideega kõige enam haakub) ning evalveeris valminud õppematerjali kaheksa eksperdi abiga LORI (ingl Learning Object Review Instrument) mudeli abil. Mudel sobib nii üksikute õpiobjektide kui ka e-kursuse moodulite ja tervete e-kursuste hindamiseks. Kommetaare võimaldavas küsimustikus hinnati üheksat komponenti Likerti skaalal. Uuringu käigus leiti, et sobiv õppematerjal võiks olla lihtsalt navigeeritav veebisait, mida peab olema võimalik eksportida erinevatesse õpihaldussüsteemidesse, et tagada tagasisidestamine.

Inge Lahtmets, 2017. Digitaalne innovatsioon ja muutunud õpikäsitus muusikaõpetuse õpistsenaariumites. Juhendaja: Kai Pata

Muusikaõpetuse olemus on minu fookuse – toiduõpetuse, sarnane. Seda pole võimalik omandada reaalset, mittedigitaalset artefakti (nt muusikainstrument ja võrdluseks – toiduained ja toiduvalmistamise töövahendid) kasutamata. Lugema pani mind soov teada saada kas ja kuidas õigustab end e-õppevara õppimisse haaramine? Juba töö sissejuhatuses äratab tähelepanu autori tõdemus, et nutiseadmete ja muusika ühisosaks on see, et me ei teadvusta nende igapäevast vajadust. Sama seost võib täheldada meie igapäevase toiduga. Pean tunnistama, et toetavat vastust ma tööst ei saanudki. Töö teoreetilisest osast pakkus enam huvi õpidisaini käsitlus ehk õppimise kolm metafoori (Hakkarainen & Paavola, 2009) ning loova klassiruumi (creative classroom) kontseptsioon. Kinnitust said nn digitaalsete kodanike uued ootused õpiprotsessi disainile. Kokkuvõttes – ladus, kuid suuresti referatiivne lugemine. Uurimuslik osa minu silmis nõrk.

Uuring toetus spiraalse uurimisprotsessi mudelile. Uuringu valimi moodustasid 13 avalikku õpistsenaariumit muusikaõpetuses, kus õpilased kasutavad õppetöös digivahendeid. Autor lõi hindamismudeli mille alusel teostas kvantitatiivse andmeanalüüsi.

Kaire Kollom 2014. Koolieelse lasteasutuse õpetaja haridustehnoloogiliste pädevuste kujunemise toetamine õpetajakoolituses TLÜ Pedagoogilise Seminari näitel. Juhendaja: PhD Kairit Tammets

Nimekirjas kõige vanem magistritöö sai minu tähelepanu juhendaja valikust, kellega esimesel magistritöö seminaril näis ühisosa tekkivat. See viis mu mõttesuuna järgmise teema suunas: Põhikooli õpilase õpioskuste kujunemise toetamine põhikooli toiduõpetuse näitel. AGA kuna soovin hoida rõhuasetust enda loodud õppekirjanduse digitaliseerimisel, siis jääb selline teema seekord fookusest välja. Samas kahtlustan ma, et senine teema jääb liiga laialivalguvaks ning magistritööks mahukaks? Palun kommenteerige 🙂  Digitaliseeritud õppekirjandus õpioskuste kujunemise toetajana. Põhikooli toiduõpetuse õppekirjanduse prototüübi evalveerimine ja teostus.

Uurimus viidi juhtumiuuringuna ning uurimuses kasutati andmete- ja meetoditevahelist triangulatsiooni. Empiiriliste uurimisandmete saamiseks analüüsiti õppekavadokumente, viidi läbi veebipõhine küsitlus ning intervjuud.